![]() |
igreja Atual Municipio Covalima |
Lingua nacional Timor Loro Sae nee maka Tetum—Tetum Prasa. Lingua official maka Portuguese. Iha tinan 2002 Governu declara katak naran official Timor Loro Sae maka Timor Leste. Lia Tetum kona ba Timor Leste Timor Loro Sae, Timor Oeste (Barat) Timor Loro Toba ou Timor Loro Monu. Uluk Timor Loro Toba too tinan 1949 tama propriedade colonista Holandais maka sira fo naran Timor Holandais ou Niederlandische Timor. Maibe iha tinan 1949 Timor Holandais dadi Timor Indonesia.
Ema Timor oan sira maka tama escola Portuguese aprende lingua Portuguese. Tan nee sira koa lia Portuguese fluentemente (lancar). Ema Timor oan sira maka tama escola Portuguese no hela iha Timor durante ema Indonesia sira nian occupasaun mos bele koa lia Indonesia fluentemente. Maibe ema Timor oan sira maka tama escola Indonesia durante ema Indonesia sira nian occupasaun koa lia Indonesia lancar sekali (muito fluentemente)—sobre 60 por cento. Agora ema nurak oan sira maka tama escola ante 2002 iha Timor Leste barak maka la bele koa lia Indonesia ona. Sira koa lia Tetum ho Portuguese, maski (meskipun/apesar de que) sira hakara hare televisaun no rona musica Indonesia. Maski sira koa lia Tetum Prasa hanesan lingua nacional, lingua Indonesia, Portuguese ho Ingles, Timor oan sira la ha lua koa sira nia lingua tradicional, por exemplu, Tetum Terik, Bunak, Dawan/Atoni, Makasae, Mambae, Kemak, Fataluku, Makalero, Haka, Uai-ma’a no seluk tan teni. Ema Timor oan sira maka originalmente Chinesa koa lia Haka. Dadi (jadi/por isso) 40 lingua maka iha Timor Leste, maski nia populasaun iha tinan 2008 sei la too milhao ida: 36 lingua indigena ho 4 lingua seluk: Portuguese, Haka, Indonesia no Ingles.
Ema wain considera Tetum hanesan lingua identidade cultural no nacional. Sira resistir usa lingua Portuguese. Sira nia resistencia nee refletir iha pisasaun (graffiti) barak. Maibe iha escola no universidade no iha documento ema usa lingua Portuguese. Iha Dili, ema usa combinasaun lingua Indonesia, Tetum, Portuguese ho Ingles hanesan lingua franca.
Sei iha confusaun bot kona ba ortografia (ejaan), dilemma atu tuir ortografia Portugues ka ortografia Alemaun/Holandais/Indonesia. Por exemplu, ortografia kona ba lingua nacional: Tetum ou Tetun. Tuir ortografia Portuguese nian TetuM, tuir ortografia Alemaun.Holandais/Indonesia nian TetuN. Iha lingua Portuguese M iha palavra (kata) nian ikun ema pronunciar N. Complexicade lingua sira nee halo difisil tebes atu hetan consistencia kona ba ortografia. Tan nee iha nee ami usa deit TetuN. Ami simu contribusi mai hosi lingua Indonesia, Portuguese ho Ingles kona SMS. Ortografia la hanesan la buat ida tan too agora la iha dauk ortografia official. Ema Timor oan barak maka agora koa lia Ingles. Ema Australiana barak maka hela no servisu iha Timor aprende no comprende Tetum. Barak maka koa lia Tetun fluentiamente. Nee hanesan dialogo cultural ida maka atu halo rico malu cultruralmente.
Aula (kursus) lingua—Ita bele aprende Tetun hodi tuir aula lingua Tetun maka ema halao iha Melbourne East Timor Activities Centre in Richmond—Centru Actividade Melbourne Timor Loro Sae iha Richmond.
Conduto ba communidade Suai nee maka YaMaTre, Centru Communidade Suai ho Commisaun Belun Suai in Communidade Suai ho Communidade Port Phillip. Ami espera katak matenek digital hosi juventudu Suai bela hetan harik bodik atu assista communicasaun entre communidade Suai ho communidade Port Phillip iha future.
Written by Balthasar Kehi
0 komentar:
Posting Komentar